Eesti nahkhiired
külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga
varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on
lühike.
Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad
lendajad, kitsad tiivad aga seevastu võimaldavad osavust
nõudvat kiiret lendu.
Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks
kajalokatsiooni, kuid suur-käsitiivaliste hulgas tarvitavad
seda vaid mõned liigid. Kajalokatsiooni kasutavad
nahkhiired on võimelised helide abil "nägema" nagu
vaalad ja delfiinidki. Käsitiivalised tekitavad ning saadavad
oma nina ja suu abil välja orienteerumiseks kasutatavat
kõrge sagedusega ultraheli. Heli tagasipeegeldumise aeg
annab teada eseme kauguse nahkhiirest. Ümbrusest
tagasi peegeldunud heli tajuvad nahkhiired kõrvadega,
selle tõttu ongi kajalokatsiooni kasutavatel väike-
käsitiivalistel suured ning keeruka ehitusega kõrvad.
Talimagajad Eestis on leitud 11 liiki nahkhiiri, kes kõik
toituvad putukatest. Saagijaht toimub tavaliselt
annaabi.ee 
