Aastaarvud ja sündmused: 19-ndal sajandil - kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu, sajandi keskel toimus talupoegade iseteadvuse tõus mis kasvas jõudsasti muudatustega maa majanduselus. 1840-1850. - talurahvaliikumised ise põhinesid eesti talurahva naiivsel usul keiser Aleksander II-sse, kes vabastas vene talupojad. 1864. - oli palvekirjade aktsioon mida alustas Adam Peterson koos Johann Köleriga, Sügisel Peterburi läkitatud delekatsioon ei kulgend väga edukalt, Adam Peterson saadeti aastaks vangi. 1866. kehtestati Uus vallakorraldus, mis oli eestlaste yks olulisim seadus, mis pani aluse ,,valla poliitilisele elule" , mille järgi sai võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. 1857. hakkas ilmuma Pärnus nädalaleht ,, Perno Postimees" 1864. Kolis Jansen poiss Tartusse ja asutas ,,Eesti Postimehe" 1865. loodi mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine" Janseni ja Lydia koidula algatusel. 18.-20. juuni 1869
Päts oli nõus valitsust vahetama. Uus valitsus oli kommunismimeelne. Nimekiri koostati NSVL poolt. Valitsue juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. See valitsus sisuliselt müüs eesti maha. Riigikogu valimised olid ebademokraatlikud. Poliitiline platvorm. Võitis eesti töörahva liit ja koosnes poliitiliselt mittekogenud inimestest. 21,juulil 1940 muudeti ära eesti nimi:Eesti NSV- ks. See tähendas nõukogude võimu ja sotsialismi ülesehitamist. Moodustati delekatsioon mida juhtis J.Lauristin. Paluvad, et eesti saaks NSVL koosseisu. 6.aug 1940 arvatakse eesti NSVL koosseisu ja eesti kaob maailmakaardilt. 5. Saksa kallaletung NSVL-le 22.juuni 1941. Barbadossa sõjaplaan-Saksa sõjaplaan NSVL vastu. Koondas kogu oma väed NSVL piirile ning jaotas 3 ossa: Väerühmad: Nord-Leningrad, Mitte-Moskva, Süd-Kiiev. Idarinne: Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari-need pidid alustama sõda NSVL vastu.Soome-jätkusõda, tahavad talvesõjas kaotatud alasid tagasi.