Saksamaa teel teise maailmasõtta
18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja
liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahukonverentsi
dokumeentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati
alla Versailles´ lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Võitjariigid leppisid kokku Euroopa
sõjajärgses korralduses. Seati tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kaotajate esindust ja
nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika
ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa.
Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede
suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud
ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma
Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust.
1920.aastal olid Saksamaal hiiglaslikud reparatsioonid, pärast Pariis rahukonverentsi,
kuid rahulepingus polnud kirjas reparatsioonide suurust