Irokeeside seas oli üks mees Panter. Ta oli Hirveküti poolt tapetud mehe naise vend ja irokeeside juhi Lõhkise Tamme parem käsi. Panter käskis võtta naiseks oma õe, aga sellest Hirvekütt loobus. Selles võitluses sai surmavalt haavata Hetty. Ta maeti oma ema ja isa kõrvale Vilkuvasse Peeglisse. Pärast seda jäeti maja maha, kus Hutterite pere oli kaua elanud. Judith läks koos sõduritega Garnisoni. Hirvekütt, Suur Madu ja tema mõrsja läksid tagasi delavaaride suguharude juurde. 15 aasta pärast läksid Hirvekütt, Suur Madu ja tema poeg lahinguväljale. Tom Huttei maja oli kokku kukkumas ja lahingu koht võssa kasvanud. Nad jutustasid kogu loo Suure Mao pojale, mis oli 15 aastat tagasi juhtunud.
ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad'i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda(Cattle war) Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab 'suurte korterite juures'. Hüüdnimed: The Equaliti State 'võrdõiguslikkuse osariik', Big Wyoming 'suur Wyoming' ja Cowboy State 'kauboiosariik' .Moto: Equal Rights 'Võrdsed õigused.' Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890 Pealinn: Cheyenne Lipp : Vapp: Lind: lääne-niidutrupiaal Puu: kallaspappel Vääriskivi: nefriit 2 Pindala: 253 325 km