Altkäemaks karistusõiguses
seega tabu. Seda eelkõige asjaolust, et läbi sajandite meid saatvas religioonis, millel
algselt ja ka paljuski keskajal oli seadustandev roll, on viidatud altkäemaksule kui
ebanormaalsele käitumismallile.
Religiooni põhialused moodustasid ka 18-ndal sajandis ühiskonna tavad ning kombed,
mis olid aluseks Euroopas läbiviidud kriminaalõigus reformile. Sisuliselt saadab see
reform meid väikeste mööndustega tänase päevani. Seega ei saa meil olla mingeid aluseid
altkäemaksu dekriminaliseerimisele, sest selliste koosseisudega tegude karistamisega
hoiame ära võimaliku riigivõimu aususe kahtluse alla paneku. Samuti ei saa me kedagi
võimu teostamisel eelistada sellega, et mõni ametiisik soosiks meelehea tulemusel selle
andjat.
Rahvusliku kriminaalpoliitika omapärandina on teo konkretiseerituse määramatus
Venemaal, vastupidine olukord valitseb aga üldjuhul kogu Euroopas, kus teo olemasolu
määratakse vastavalt vajadusele. Suure tõenäosusega on Venemaal sellist laiahõlmalist