Keskaeg - kirik
Nii sai paavstist Itaalia poliitika
valitseja.
Kuigi paavst kiitis heaks ja nõustust Bütsantsi impeerium romanum christianumiga ei
võinud ega tahtnud ta tunnustada keisrit kiriku kõrgeima juhina nii nagu sellega idas oli
harjutud. Paavst Gelasius teatas keiser Anastasius I le et sel ei olnud mingit õigust ja voli
valitseda kirikut ega koostada eeskirju kirikliku elu asjus. Gelasiuse õpetus ei
mõjutanud kuigi palju ida rooma keisreid kuid tema kirjad liideti paavstilike
dekretaaliate kogusse ning need mõjutasid keskajal juba paavstide universaalteokraatia
arengut.
Tuunustamine Nagu eespool mainitud sai primaat tunnustuse keiser Honoriuselt, kes
väljastas 445. aastal edikti, mille alusel tuli alluda Rooma piiskopile ja tema määrustele,
kuid tunnustust sai Leo I ka idast.
Nii väljendasid Chakledoni kirikukogu kristoloogilised otsused juba õpetusliku
autoriteedi tunnustamist ka idas. Chalkedoni protokollid tunnistavad Leo suurest