Kordamine kunstiajaloo eksamiks
Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Bütsantsi mõjul oli tavaline kuppel. Pisa
basiilikana ehitatud toomkirikul oli nelitise kohal kuppel; kiriku kõrvale rajati kupliga
ümarhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldi seisev kellatorn. Kõigi nende
väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati Püha Markuse kirik viie
kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritut. Põhja-Euroopas on
tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud
Taanis. Norras ehitati palju kirikuid puust.
Romaani stiile profaanarhitektuuri põnevama osa moodustavad linnused. Linnuste
tähtsamad osad olid müür ja tornid, nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi.
Müüride taga olid hooned.
Pärast pooltuhat aastat kestnud langusaega hakati taas külluses harrastama maalikunsti ja
skulptuuri