Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Ajastule on
iseloomulik nurgakvaadrite imiteerimine puidus. Hilisemad elamud kaugenevad
klassitsistlikest eeskujufassaadidest ja on lihtsama välisviimistlusega, kuid äratuntavana
säilivad hoonete üldtüübid.
Teiseks Eesti linnades sel ajal levinud olulisemaks hoonetüübiks on pikema küljega
tänava poole pööratud elamud, mida iseloomustab sageli kolmnurkviiluga kroonitud
kõrgem, kahekorruseline keskosa (vt. Joonis 1.7). Ka need hooned võivad esineda väga
erinevas suuruses ja dekoreerituse astmes, samuti võib erineda nende sisestruktuur:
mõnikord on need lihtsad tagasihoidlike väikekorteritega agulimajad, teisal jälle jõukamale
kodanlusele orienteeritud ja avaramate elamistingimustega. Kui tänavafassaad on rangelt
klassitsistlik ja enamasti sümmeetriline, siis hoovi pool on need elamud sageli sootuks
ebasümmeetrilise põhiplaaniga ja fantaasiarikkalt sipi-sopilise kujuga. Hiljem on sellest
elamutüübist välja arenenud ka nn