Kaasaegne ehe ja ornament
ja detaili vahel. Võib-olla on selline side ja tasakaal universumi osa?
Ornament
20. sajandi alguses defineeris modernism ornamendi maitsetuseks. Oma töös "Ornament
and Crime" (1910) kirjutab Adolf Loos, et ornament kaotas oma orgaanilse tähenduse meie
kultuuri jaoks, ja seetõttu ei ole see enam kultuuri väljendusvahend6. Siiamaani nõustuvad
mõned inimesed sellega, et hea maitse märgiks on dekoreerimata ese. Ornament muutus
liialduseks, põhjuseta kergemeelsuseks ja lihtsakoeliseks dekoratsiooniks7. Modernismi
suhe ornamenti rajas puhta vormi ideoloogia, arvati, et ornament transformeerib radikaalselt
vormi, objekti või eset ja seepärast kaovad algne idee ja selle väärtus.
Selle ,,moraalse" mõtte tulemuseks on ehte määratlemise muutmine. Ehe muutus samuti
liigseks, marginaalseks, dekoratiivseks ja ilutsevaks. Selline idee on aktuaalne isegi täna.
Liesbeth den Besten kirjutab raamatus "On Jewellery. A compendium of international