Renessanss Itaalias: mööbel ja interjöör
Mööblikunst
Nii nagu ehitusmeistritele, pakkusid ka mööblimeistritele alates 16 sajndist eeskujusid
laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute,
arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks
töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd
nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises.
Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia:
puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nisid, millesse siis
paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist elevandiluust, metallist,
pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. Sartrööslik
mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja
annaabi.ee 
