Auguste Rodin
aastal ning eksponeeriti
originaalsuuruses (kõrgus 71,5 cm) 1888.a.Kollageenis. Suurendatud variant, mis sai
valmis 1902 ning oli väljas 1904. aasta Salongi näitusel, vallandades eleva arutelu. 1906
paigaldati "Mõtleja" Rodini esimese teosena avalikku paika, Pariisi Pantheoni ette. Ajastu
kontekstis sai sellest teosest sotsialistlik sümbol ja 1922. aastal see teisaldati olmelisel
ettekäändel A. Rodini muuseumi, Htel Bironi aeda. Teine originaal paikneb Meudonis
autori haual.
Dekoratiivkunstimuuseumi ukseks tellitud lõpetamata jäänud "Põrguvärava" teema on
Dante Alighieri "Jumaliku komöödia" esimene osa "Põrgu". "Mõtleja" pidi idealiseeritult
kujutama Dantet ennast. Portreelist sarnasust ei tasu aga otsida - tegemist on üldistuse,
puhta ideega, mida märgib ka figuuri alastus. ,,Mõtleja" poosi tsiteeritakse laialdaselt.
Observeri fotograaf kasutab seda "helistamisasendina", eesti fotograaf Toomas Volkmann