Rooma linn ja ehituskunst
Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ning nn rooma
betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha või liiva segu), sideaineks kasutati
lubimörti. Seniste robustse välispinna katmisel eelistati marmorit. Hoonete
konstruktsioonis arendasid roomlased edasi nii Mesopotaamias kui ka etruski
ehituskunstis kasutusel olnud kaari, võlve ja kupleid, sest need taluvad suuremaid
raskusi kui kreeka talastikud.
Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile, kuid enamasti segatult.
Dekoratiivideks olid sambad, levinud olid ka ühelt poolt seinaga liidetud poolsambad
ja pilastrid (sambataolised lamedad seinaeendid).
Tänu agarale ehitustegevusele sai Roomast oma miljonilise elanikkonnaga
meie ajaarvamise algul maailmalinn. Kogu linna ümbritsevas müüris oli 17 väravat.
Nendest väljusid sirged sillutatud teed (kasutusel tänapäevani). Sajanditevanune
pealinn oli oma ülesehituselt üsna kaootiline (vastupidi uutele hästi planeeritud