Inkvisitsioon ja Inkvisitsiooniline protsess
Inkvisitsioon pidas kõiki, keda ta kahtlustas või kelle kohta ta vihjeid oli saanud,
süüdlaseks. Sellegipoolest, oli ta sunnitud oma süüdistust põhjendama. Seda oli vaja teha, et
veenda süüdistavat ennast süüdi tunnistama ja pattu kahetsema. Võib ka öelda, et koguti
süüdlaste vastu tõendeid,et ta hinge päästa. Teiseks olid süütõendid tarvilikud selleks, et kas
või ainult väliselt, puhtformaalselt järgida dekoorumit ning võtta süüdistavalt igasugune
lootus pääseda mingil muul viisil peal puhtsüdamliku kahetsuse ja kirikuga leppimise.
Juurdluse kestvusel ei olnud tähtaegu, inkvisiitorid võisid süüdistatavat pidada vanglas
enne otsuse langetamist aasta, kaks aastat või isegi terve elu. Vanglas pidamise eest maksis
süüdlane ise, nii et see olenes ka paljuski vara suurusest kaua inkvisiitorid süüdlast vangis
said hoida