Eesti kunst keskajast klassitsimini
Vanim ja meisterlikum näide on 14 saj. ümberehitatud
Viljandi ordulinnus. 55-meetrise küljepikkusega 4-nurkne konvendihoone oli punasest tellisest ja
dolomiidist. Sisehoovi viiva peavärava põhjatiivas asusid linnuse tähtsamad ruumid: 2-lööviline
ja kabel ja kapiitlisaal. Idatiivas oli dormitoorium, komtuuri eluruumid, lõunaosas pidulik
söögisaal. Läänetiivas olid abiruumid. Loodenurgas seisis iseseisvana ehitatud torn Pikk
Hermann. Ordulinnusel esineb ka mitmeid dekoormotiive: suurte saalide võlvtoestik, pidulikus
portaalide ning akende kujunduses ja linnuse sisehoovi avaneva ristkäigu kaaristu sammastel.
Saaremaa dolomiidi pehme toon mõjus punase tellise foonil uudsena. Viljandi linnuses
väljendusid esmakordselt Eesti konvendihoone tüüpilisemad põhijooned.
Hilisgooti linnused:
Põhja-Eestis võttis eelmisel perioodil klassikaliseks saanud konvendihoone tüüp domineeriva
positsiooni, kuid omandas pidevalt uusi jooni, mis muutis range hoone vabamaks.