Haldusõiguseõpik
Esimesel
44
juhul on tegemist üksnes juhtimise tehnika probleemiga, teisel juhul demokraatia kui
protsessiga.
Praktikas võivad üheaegselt koos esineda nii kontsentratsiooni- kui ka
tsenralisatsioonireiim. Näiteks on sellega tegemist siis, kui kõik riigi haldusorganid
sõltuvad riigihalduse keskorganitest ja kõik tähtsamad otsused võtab vastu valitsus või
asjaomane minister. Alluvate organite ülesandeks jäetakse üksnes neile antavate juhiste
rakendamine.
Tsentralisatsiooni- ja dekontsentratsioonireiimile on iseloomulik kõigi haldusorganite
sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured
volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel.
3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem
Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse
või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi
juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette
annaabi.ee 
