Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
Laps tegutseb ja õpib koostoimes
kaasinimestega (lähedastega), mis on oma iseloomult emotsionaalsed ja eksistentsiaalsed.
Sekundaarse õppimise korral, mis toimub koolis ja teistes institutsionaliseeritud keskkondades,
on tingimused õppimiseks teistsugused. Lapsel pole institutsiooni ega selle esindajatega niisugust
sidet, nagu perekonnaga. Kodus ja perekonnas on tegu nähtamatu pedagoogikaga, koolis on
õppimine ja õpetamine eesmärgiks omaette. Õppimise dekontekstualiseerumine, mille tagajärjeks
on see, mida me nimetame koolik ja koolituseks, tingib mitmed õpiraskused, nagu me tänapäeva
koolis näeme. Nõutav on õppida nägema isiklikke saavutusi õppimise suhtes ning vaid harva
kinnitatakse saavutusi ja tegevusi, omistades neile mõnes muus sotsiaalses praktikas
tarbimisväärtuse.
3. Teoreetiline nägemus inimese õppimisest ja arengust
Õppimise ja arengu uurmise teoreetilised traditsioonid:
Biheiviorism
annaabi.ee 
