D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga. Dissémination – semantiline hajumine, mis ei võimalda mingit tervikut konstrueerida. Ei saa kõneleda rangest temaatilisest arengust. Kordus pole teksti konstitueeriv, vaid dekonstrueeriv element. Dekonstruktsioon seostub tähenduse edasilükkamise, nihke, pikendamisega (différance). Nagu de Man, väidab ka D, et dekonstruktsioon sisaldub tekstis eneses. Dekonstruktiviste on nimetatud terroristideks kes lõhuvad tekstide terviklikkuse, kuid nemad ütlevad et tekst dekonstrueerib end ise. Mallarme’i tekstid tunduvad Derridale olevad dekonstruktiivse praktika mudel. D ei usu kõneaktide teooria rakendatavust luuleteksti analüüsiks, väljendab sügavat kahtlust temaatilise analüüsi mõttekuses, mille eesmärgiks oleks mingi lõpliku tähenduse leidmine, ning toob näiteid Mallarme’i tekstide ambivalentsetest kohtadest,