Kirjutavad naisena: Hélēne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel
Opositsioonist saab lahinguväli, kus tähistamise ülemvõim luuakse üha uuesti. Võit
4
samastatakse alati aktiivsusega, kaotus passiivsusega. Patriarhaadis on meessugu alati
võitja. Cixous ründab naiselikkuse passiivsusega samastamist, kus naisele ei jäeta
positiivse ruumi võimalust: "Naine on kas passiivne, või teda ei ole olemas." (Moi )
Sellega dekonstrueeris Cixous binaarsed vastandused, millel stereotüübid põhinevad.
Samas oli see dekonstruktsioon Derrida erinevuse ehk differance'i käsituse tugeva
mõju all.
Feministlikus diskursuses on naiskirjutuseks hakatud nimetama tavaliselt sellist
uurimuse ja kirjutuse viisi, kus keskendutakse naise seksuaalsusele ja tema
kirjutusviisile ning nende vahelisele analoogiale. Lähtutakse ideest, et naiste
ihad, kui need esinevad kirjutistes, võivad luua vastukeele, mille abil
kukutatakse olemasolev keel
annaabi.ee 
