Jaques Derrida elu ja filosoofia põhimõistete referaat
moodustumist. Samas on aga iga jälg omakorda mõne teise jälje jälg, mis on tekkinud mõne teise
mittetähistava erinevuse tekkega. Niisiis ei saa jäljele omistada absoluutset algupära, kuid ometi ei
saa me osutada mingile kohalolule, mis võiks jäljele eelneda. Derrida arvates juhib jälje mõiste
seega välja logotsentrilisest mõtlemisest, mida valitseb kohalolu metafüüsika.
Jälje mõiste jääb Derrida mõtlemises ka hiljem oluliseks, ulatudes inimese ja looma vahelise piiri
dekonstrueerimiseni. Ühes hilises dialoogis on Derrida öelnud: ,,Alates ,,Grammatoloogiast" pidi
jälje mõiste uudne käsitus laienema kõige elava väljale, või õigemini elu/surma vahekorrale,
ületades ,,kõneldud" (või tavamõistes ,,kirjutatud") keele antropoloogilised piirid, fonotsentrismi ja
logotsentrismi, mis alati usaldavad Inimese ja Looma vahelist lihtsat ja vastandavat piiri. "Jälje
mõiste ületab vastanduse inimlik/mitteinimlik ja seab seega kahtluse alla ka inimese ja looma