1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja. · Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht
Vibra võtab vastu kõike sitta, aga küsimus on selles, et millega sa sitast söögikõlbliku saia saad. Kehtib ainult kui tõmblusparameetrid sobivad siis ainult siis saab tarbitava sita kätte õhust. Põhimõtteliselt on võimalik vastavale lainealale häälestatud antenniga vastu võtta digisignaali, aga selleks, et sellega, midagi vaadata, näiteks A-rühma digiTV-st peab vahele panema ka dekodeerija ehk digiboxi. 47. Millised on raadiovastuvõtja põhiparameetrid ja karakteristikud? Tundlikkus minimaalne emj või võimsus antennis, mis tagab väljundis nimiparameetritega signaal. · Tundlikkus on piiratud vv-s tekkivate müradega ja võimendusega. · Tundlikkuse suurendamiseks tuleb vähendada vv mürasid, võimalusel vähendada ülekantava signaali ribalaiust
annaabi.ee 
