Vene aeg
üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid.
1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud
aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade üle. Omavalitsus säilis ka linnadel.
Väiksemate linnade elanikke sunniti teotööle. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli
tõkkeks V ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada maa kultuuri ja võimaldas sidemeid L-
Euroopaga, mis tagas kiirema arengu.
ROSENI DEKLORATSIOON
Tp otsisid õigust Peterburist. Venemaa mölder Jaan esitas keisrinnale kaebekirja.
Selgituse saamiseks tp olukorra üle pöördus riigivõim rüütelkondade poole. Liivimaa
maanõuniku parun Otto Fabian Rosen esitas 1739 seletuskirja, mis on ajalukku läinud
Roseni dekloratsiooni nime all.
Rosengi järgi oli siinne tp pärisori, keda mõisnik võis pärandada, vahetada ja müüa.
Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille
suurus polnud piiratud