Morfoloogia
neile omased tunnused, mida ei pruugi esineda teistes rühmades. Eri alarühmadesse kuuluvatel
lekseemidel on seega (tervenisti või osaliselt) erinevad eksponendid sama morfosüntaktilise
tunnuse väljendamiseks. Alarühmale tüüpiline afiksite kogum määratleb teatud muuttüübi,
mida eesti keeles nimetatakse käändkondadeks (nimisõnadel) ja pöördkondadeks (verbidel).
Klassikaliste keelte eeskujul nimetatakse substantiivide muuttüüpe vahel deklinatsioonideks
ja verbide muuttüüpe konjugatsioonideks.
Eesti keele substantiivide käänamisel võib samuti eristada mitmeid muuttüüpe
(käändkondi ja käändtüüpe). Näiteid verbide muuttüüpidest pakuvad germaani keelte nõrgad ja
tugevad (ebareeglipärased) verbid.
* Morfoloogilised paradigmad
Keele morfosüntaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevate
sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi
muuteparadigma