Filosoofia
hõlmava protsessiga, mille kestel traditsioonilised väärtused üha enam kaotavad oma tegelikku kehtivust inimeste
elus. Sealjuures ei pruugi antud tsivilisatsiooni raames elavad inimesed ise seda endale teadvustada, vaid
hoiavad avalikus elus nimetatud väärtustest jätkuvalt kinni. Kuid selline väärtuste alalhoidmine muutub üha
välisemaks ja formaalsemaks, samal ajal kui neid väärtusi justkui tunnustavad inimesed sisimalt on enda poolt
deklareeritavatesse väärtustesse üha ükskõiksemad ning vaevalt veel vaevuvad nende tähenduse üle järele
mõtlema.
Antud nähtusele on Nietzsche andnud kuulsa nimetuse "jumala surm": "Suurim uusim sündmus et "jumal on
surnud", et usk kristlikkusse jumalasse on saanud usku-mitte-väärivaks hakkab juba oma esimesi varje Euroopa
üle heitma." [Die fröhliche Wissenschaft, 5. raamat, af. 343). Seda Nietzsche määratlust võib esimeses