Üldine Teatriajalugu I
Sümboolne tihtipeale. See
tihtipeale mõjutas klassitsistliku näitekunsti esteetikat. Kui näitleja oleks kätega vehkima
hakanud, siis oleks ohtu sattunud vaatajate kübarad, parukad jne. Ülivaoshoitud zestid,
ähvardavad zestid ei tulnud kõne allagi. Põhiliseks väljendusvahendiks tema deklamatsioon
(kõne). See langes ühte klassitsistliku teatri esteetikale.
Racine'il ei olnud vaja valida, kõik oli väga loomulik, loomulik keskkond, sest ta oli
suurepärane deklameerija. Tegeles ise näitlejatega, õpetas neile deklameerimismaneeri, mida
hiljem hakati nimetama sõnaliseks tegevuseks. Võib öelda, et klassitsistlik teater on selline, nagu
tema loojad teda näha tahtsid. Kõik juhused lükkasid neid selle stiili poole. Selle teatri saab
päranduseks Voltaire.
13) Miks jäi Euroopa teater paikseks?
Kui teater pannakse sõltuma vaataja maitsest, siis teater palaganiseerub nii ei saa olla.