Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“
kirjutistega. Remarque’i on peetud ka sidumata kirjanikuks mis tähendab seda, et
kirjanik ei olnud seotud mitte ühegi poliitilise vooluga ning oli tugevalt apoliitiline.
Väljendit „end siduma“ kasutati seoses kirjaniku kohustusega sekkuda
poliitikaküsimustesse esimest korda 1921. aastal. Erinevate riikide kirjanikkond
suhtus ideoloogiaga sidumisse erinevalt. Prantslased väljendasid enda suhtumist
vastuseisuna, mitte solidaarsuse deklaleerimises millegi poolt. Nas protestisid surve
vastu ning nõudsid üksikisiku õiguste tõsmist kõrgemale kollektiivsetest huvidest.
Sakslased toimisid vastupidi – nad olid valmis ohverdama natsionalismile oma
sõltumatuse (suuresti tehti seda hirmust). Vaatamata sellele, et kirjanik valis staatuse,
kus ta ei sidunud end ühegi ideoloogiaga, jäi kaasvastutus oma rahvuse esindajana
teda saatma ning see kajastub ka tema teostes.
Teose käsitlemine