Alesander Puškin
Hannibali pojatütar. Puskini emapoolne vaarisa sattus Venemaale Aafrikast.
1811. aasta lõpul pääses Puskin eriliselt väljavalitute kooli - Tsarskoje Selo lütseumisse,
kus esmakordselt väga kõrgelt hinnati tema luuleannet. Lütseumiajal ilmus trükis tema
esimene luuletus ja ta astus küllalt ekstreemsesse kirjanduslikku rühmitusse
,,Arzamass". 1817. aastal sai lütseum lõpetatud kolleegiumisekretäri aukraadis.
Puskin oli sõprussidemetes mitme tulevase dekabristiga, kirjutas poliitilisi pamflette ja
käitus võimude suhtes küllalt väljakutsuvalt, mistõttu saadeti 1820. aasta kevadel
Moskvast ära, tööle Kisinjovi kubernerikantseleisse - n-ö patust kaugemale. Ajendiks sai
asjaolu, et ühes tema luuletuses esinenud mõtted leiti olevat riigiametnikule kohatud.
Teel lõunasse jäi Puskin kopsupõletikku ning sõitis ennast ravima Kaukaasiasse ja
Krimmi. Töökohta saabus ta alles pool aastat hiljem ja suhtus, kasutades kuberneri
annaabi.ee 
