Eesti murded Referaat
laensõnade kohta (1997) ja Mari Mustalt vene laensõnadest (2000). Uppsalas
kaitstud Tiina Södermani doktoritöö käsitleb kirderannikumurde sõnavara
(1996) ja Helsingis kaitstud Eino Koponeni doktoritöö lõuna-eesti sõnade
ajalugu (1998). Tartus kaitstud magistritöödes eritleb Meeli Sedrik
Hiiumaa (Sedrik 1994) ja Katrin Uind Kihnu murdesõnavara (Uind 2000).
Renate Pajusalu doktoritöös on analüüsitud ka lõunaeesti murrete deiktikuid
võrdluses eesti kirjakeele ja naaberkeeltega (Pajusalu 1999; vt ka R. Pajusalu
1998). Elektroonilistel sõnavara andmebaasidel põhinevad uued
dialektomeetrilised
uurimused (Krikmann, Pajusalu 2000). Eesti murrete sageda206
semat sõnavara käsitlevad esimesed TÜ ja EKI murdekorpuse põhjal tehtud
uuringud (Lindström jt 2001, Lindström 2001).
Kohanimedest on uuritud rohkem Lääne-Eesti ja Saaremaa kohanimesid,
viimasest ka Marja Kallasmaa doktoritöö (Kallasmaa 1996, 2000a; vt ka