Keskaeg I
Viikingiteks läksid eriti pere mooremad pojad, sest
tavakohaselt pärandas isa talu tervenisti vanemale pojale. Tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti
poolsaarel Hedeby, Rootsi Mälareni järvel Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna.
3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud
võitluses. Kuigi polnud feodaalkord veel välja kujunenud, oli varanduslik deiferentseerumine
viikingiretkede tulemusel juba toimunud. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised materjalid
- Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad oma alajaotusega ja moodustunud
hõimude ühendused. Nii jagunes Rootsi svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi hõimuliidul oma kuningas,
samuti kõikidel maakondadel ja osalt nende jaotistelgi.
- Toimunud sisevõitlustest annavad tunnistust linnused, mille ehitamise algus ulatub 5.-6. sajandisse
annaabi.ee 
