PSÜHHOLOOGIA ALUSED
erisusi tunduvalt rohkem kui sarnasusi. Tema arvates määrab konkreetses olukorras käitumise ära selle
situatsiooni spetsiifika, mitte isiksuse püsivad omadused. Seega on Mischeli teooria tõstnud laialdase
poleemika isiksuse ja situatsiooni osast käitumise määramisel.
Käitumuslike isiksuseteooriate hinnanguks tuleb märkida, et neis on liiga tugevasti lähtutud uuringuist
loomadel, mille tulemusi on üldistatud inimestele. Äärmuslik biheiviorism suhtus inimesse tegelikult
dehumaniseerivalt ja käsitles isiksust äärmiselt fragmentaarselt.
Isiksuse bioloogilised käsitlused
Hans Eysenck (1967, 1982, 1991) leidis oma uurimuste alusel, et isiksuse põhiomadused on
kirjeldatavad kahe teineteisest sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on
introvertsuse - ekstravertsuse dimensioon ja neurotismi - stabiilsuse dimensioon. Kuna
dimensioonid on teineteisest sõltumatud, esitatakse neid graafiliselt kahe omavahel ristuva sirglõiguna,