Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.
eluaseme eest. Kõigis KIE riikides on normatiivne eluasemekulude määr jäigalt
määratletud. Seevastu vanades EL riikides kasutatavate toetusmudelite puhul kasvab
normatiivne eluasemekulude määr järk-järgult koos eluasemekulude kasvuga. Jäik
muutumatu eluasemekulude määr ei stimuleeri leibkondi suurendama oma sissetulekuid
ega parandama oma elamistingimusi (vaesuslõks).
Vaesuslõksu ohtu mõõdetakse nn degressiivsustasemega, - mis näitab eluasemetoetuse
vähenemist suhtena leibkonna sissetuleku suurenemisesse. Üks ühik lisasissetulekut
toob kaasa eluasemetoetuse vähenemise ühe ühiku võrra. Enamikes KIE riikides on
degressiivsustase suhteliselt talutav (ca 30%), Eestis on see100 %, mis näitab, et Eesti
toimetulekutoetuste süsteem kärbib toetusesaajate töötahet ja soodustab nn vaesuselõksu
teket.
Eeltoodust järeldub, et eluasemetoetusega pakutav sissetulekute tugi ei ole elamispinna