Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
13. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine on kõrbede laienemine naaberaladele (rohtlad, savannid). Põhjused: kuiv kliima (põud) põllumaade rajamine ülekarjatamine loodusliku taimkatte hävitamine Olemus: Tuul kannab kõrbest lahtise liiva naaberaladele viljakama pinna peale, taimkate muutub hõredamaks, esineb erosioon või deflatsioon ja ala muutub elutuks. Vastuabinõu: lasta põllul puhata loodusliku taimkatte säilitamine puude ja põõsaste istutamine 12. DEGRATSIOON: FÜÜSIKALINE MULDADE DEGRATATSIOON Mis see on: muldade kahjustamine, hävitamine Põhjused: ehitised kaevandused (maaalused kaevandused põhjustavad maa sissevarisemist, põhjavee tase alaneb). Rasked põllutöömasinad hävitavad mullasõmeraid. KEEMILINE DEGRATATSIOON Mis see on: Tööstusettevõtted, elektrijaamad saastavad õhku, vett, pinnast. > Muldade hapestumine (Euroopas). Tekib ka taimekaitsevahendite (mürkide) kasutamisel.
suur koreselisus, reguleerimatu veerežiim, turbakihi esinemine. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskidevähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldadekahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine. Degratatsioon- mulla kahjustumine või hävimine looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel. Sellesse tuleb tõsiselt suhtuda, sest kogu maamera maismaast on 1/3 põllumaj maad ja sellest omakorda 1/3 mood ainult haritava maa, ülejäänud karja ja heinamaa, mida on uuesti põllumaaks raske muuta. Mullakaitsepoliitika- Mullakaitseseadus ja –strateegia ikka veel eestis puuduvad. Stataistika muldade kasutusest ja seisundist puudub. Keskkonnastrateegia- (aastani 2030)
annaabi.ee 
