siiski globaalse iibe kahanemist. USA rahvastikustatistika büroo mulluse prognoosi järgi elab 2050. aastal maakeral 9,2 miljardit inimest. (http://www.liiklus.ee/43866 ). Arvukuse suurenemisega suureneb ka tarbimine ja maakera ülekurnamine. Väga tõenäoliselt on keskkonna koormus kõige tihedamini asustatud piirkondades juba ületanud taluvuse piiri. Elanikkonna arvukuse kasv ilma keskkonna progresseeruva degradeerumiseta ei ole seal võimalik. Seejuures on elanikud reaalselt olemas ja neid tuleb reaalselt pidevalt juurde. Arvamused selle kohta, milline võiks olla maksimaalne vastuvõetav elanike arv, kõiguvad suurtes piirides. Erinevatest põhiargumentidest lähtuvalt on selleks arvuks pakutud kuni 50 miljardit. Ka praegune tegelik elanike arv võib kergesti juba olla liiga suur. Koormust keskkonnale saab hinnata lähtuvalt elanike arvust ja nende elustandardist. Ei ole ilmselt
poliitikaga riikides on ühe vaenlase tapmise "omahind" pidevalt ja kiiresti kasvanud. Moodne sõjatehnika on seejuures arenenud nii kõrgele tasemele, et planeedi elukeskkond ei kannataks selle massilist kasutamist välja. Ebaühtlasest demograafilisest olukorrast tuleneb ka maailma ebaühtlane areng. Väga tõenäoliselt on keskkonna koormus kõige tihedamini asustatud piirkondades juba ületanud taluvuse piiri. Elanikkonna arvukuse kasv ilma keskkonna progresseeruva degradeerumiseta ei ole seal võimalik. Seejuures on elanikud reaalselt olemas ja neid tuleb reaalselt pidevalt juurde. Arvamused selle kohta, milline võiks olla maksimaalne vastuvõetav elanike arv, kõiguvad suurtes piirides. Erinevatest põhiargumentidest lähtuvalt on selleks arvuks pakutud 0.5 kuni 50 miljardit. Ka praegune tegelik elanike arv võib kergesti olla juba liiga suur. Koormust keskkonnale saab hinnata lähtuvalt elanike arvust ja nende elustandardist
annaabi.ee 
