Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
muutusid Tallinna vabrikud pärast iseseisvumist peaaegu kasutuks, kuna ei vastanud Euroopa
nõudlusele. Eesti majanduse suunitlus muutus radikaalselt, edaspidi läks 85% toodangust ekspordiks
läände, enim eksporditi põllumajandussaaduseid, mune, võid jne, vähesel määral ka põlevkiviõli ja
põlevkivindusega seotud tehnoloogiatest oldi huvitatud mh LAUs. Suuri sissetulekuid tõi ka salajane
piiritusevedu Soome. Seoses deglobaliseerumisega 30ndatel pidi majandus võtma suuna jällegi
siseturule, Pätsi režiimi ajal oli kaubanduslikku läbikäimist nt Saksamaaga. NSVL ajal suundus
tootmine NSVL’i turule, toodeti toiduaineid jne; Eesti NSV oli teistest liiduvabariikidest ca 1,4x
15
rikkam. Iseseisvumisajal liituti kiirelt kapitalistliku läänega, ettevõtlusmaastik on soodne ja
annaabi.ee 
