Pulbermetallurgilised meetodid. Külm ja kuumpressimine pressvormides, ekstrudeerimine sellele järgneva paagutamisega. Kasutatakse peamiselt lühikese kiuga armeeritud materjali saamiseks. Tehnoloogia puuduseks on hapra armatuuri vigastamise võimalus pressimisel ja kiulise armatuuri ja pulbrilise maatriksi halb segunemine. Survetöötlus ja keevitamine. Neid meetodeid kasutatakse metallkomposiitide saamiseks. See eeldab plastset deformeeritavat maatriksi, milleks kasutatakse enamjaolt lehtmetalli või fooliumi. Armatuur ei tohi pressimisel puruneda. Peale armatuuri ja maatriksi koos pressimist materjal paagutatakse juhul kui seda ei ole tehtud pressimise ajal. Dünaamilise kuumpressimise ja plahvatuskeevituse korral keevituvad komposiidi detailid kokku lühiajaliselt suure energia mõjul. Energia saadakse lõhkeainelt. Säärase meetodi juures on oluliseks see, et
f def=0,55 (h/R) ½ (3.8) kus h konaruse sissetungimise sügavus, R konaruse tipuraadius. Konarused normaaljõu toimel kas tungivad üksteise sisse või deformeeritakse, mille tulemusena kontaktpinnal tekkivad vastavad pinged ja deformatsioonid. Libisemisel teatud materjali maht kontaktpinna ümber allub korduvatele jõu mõjutustele. Jäik kerakujulise konarus, mis libiseb mööda deformeeritavat pinda, tekib keeruline pingeolukord: konaruse ees tekib survetsoon ja tagapool tõmbetsoon. Selle tulemusena muutuva märgiga tsükliline materjali koormamine. Iga tsükkel ei möödu jäljetult, kuna selle käigus kogunevad kahjustused, mis lõppkokkuvõttes viivad materjali purunemisele. Hõõrdumise tagajärjel toimub materjali eraldumine. Käesolevaks ajaks on välja pakutud kümneid kulumise mehhanisme sõltuvalt kontakteeruvatest materjalidest ja
annaabi.ee 
