metallikadu laastuna. 4. vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa. 5. vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine stantsiste keerukus. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasutamist leiab kuumvormstantsimine. Vasarstantsid Kuumvormstantsimisel deformeeritakse toorikut stantsivagudes. Eristatakse lahtiseid e. kraadisoonega vagusid ja kinniseid e. kraadisooneta vagusid. Vastavate vagudega stantse 3 nimetatakse lahtisteks (kraadisoonega) stantsideks ja kinnisteks (kraadisooneta) stantsideks
Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus. Siiski on olemas stantsimismeetodid, kus tooriku deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. Külmvormpressimisel e. Väljasuruval külmstantsimisel asetatakse toorik matriitsi õõnde, kust metall pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi liikumise suunaga
annaabi.ee 
