6 kus vc – voolukiirus ahassügavuses hc – voolutäide ahassügavuses Valemi järgi sõltub see paksus voolukiirusest ja voolutäitest AB ahasristlõikes (asub taganõlva jalamil , kus voolukiirused kõige suuremad ja voolutäide kõige väiksem). • Hüdrauliline hüpe tekib alati AB-s. Ehituslikult on lubatud ainult kaetud hüppe projekt- mine. Selle korral löögipõranda pikkus on võrdne hüppe pikkusega. •Konstruktiivselt eraldatakse löögipõrand paisukehast deformatsioonivuugiga . Väikese löögipõranda laiuste korral võib see olla monoliitplaat. Laiade voolusängide korral nähakse ette löögipõranda pikki vuugid, mis kulgevad reeglina paisusammaste telgjoontel . Kui pikki vuukide vahe on üle 20 m tuleks ette näha lisavuugid, mis sellisel korral kulgevad ülevooluavade telgjoontel. •Filtratsioon võib kulgeda ka löögipõranda all ja seal esineb ka filtratsiooni vasturõhu nähtus. Selle nähtuse vähendamiseks nähakse ette löögipõranda alune drenaaž
mis toetatakse kandeseintele või taladele. Tänapäeval tehakse õhematest kiviplaatidest, millega kaetakse betoonist alus. Trepiastme plaat võib olla kas saetud pinnaga või liivapritsiga karestatud. Kõne alla võib tulla ka tellistest laotud trepp. Välistrepp tuleb toetada allapoole külmumissügavust ulatuvale vundamendile või rajade külmakerkeohutule aluspinnale. Madalama rajamissügavuse korral tuleb trepi vundament soojustada, välistrepp tuleb hoone teistest osadest eemaldada deformatsioonivuugiga. 62 Loeng 16 Igasse pööningu tuletõkkesektsioonist peab olema sissepääs nii trepikojast (või ühepereelamus ka esikust) ukse või luugi kaudu kui ka katuselt luugi kaudu. Pööninguga hoonetel tuleb ette näha üks pääs katusele kogu hoone pikkuse iga 100m kohta. Kui pööningu sisekõrgus on vähemalt 600 mm peab olema võimalus sinna suunata kustutusjuga tulekindla
annaabi.ee 
