Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi.) Rabe keha juba väikeel deformatsioonil puruneb (klaas, portselan, jää) Deformatsiooniliigid: Tõmbe,surve,painde,väände,nihke = deformatsioon. VT VIHIK. 8. Hooke'i seadus. Fe = K * delta l Delta l = keha mõõtmete muutus, m (iseloomust. Kindlat materjali. Igal materjalil oma.) k = jäikustegur, N/m Fe = elastsusjõud, N
Energia muutub soojuseks. Kutsutakse ka takistusjõuks, sest hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti. Müü on hõõrdetegur. 6. Elastsusjõud deformeerumisel tekkiv jõud. Vastassuunaline ja võrdne jõuga, mis teda deformeerib. a. Elastne ja plastne deformatsioon. PLASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (plastiliini voolimine, paberi kortsutamine) ELASTNE keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (vedru kokkusurumine) b. Deformatsiooniliigid (tõmbe- ehk pikenemine, surve- ehk lühenemine, painde-, väände- ja nihkedeformatsioon) c. Hooke'i seadus: - elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega, kus k= jäikus, deltal= keha lineaarmõõtme muut. Vastassuunaline deformeeruva jõuga 7. Ringliikumise kirjeldamine(planeetide tiirlemine ümber tähtede, elektronide tiirlemine magnetväljas, kaaslaste tiirlemine ümber planeetide) a
Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Elastsusjõud tekib kega deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Hooke’i seadus : Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Deformatsiooniliigid on vääne, surve, tõmme ja paine. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitub teepikkuse korrutisega. Võimsus on töö tegemise kiirus. Energia on keha võime teha tööd. Energiat liigitatakse kineetiliseks (liikuva keha energia) ja potentsiaalseks (võime) energiaks. Mehaaniline koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Energia jäävuse seadus : Energia ei saa tekkida ega kaduda, Ta võib vaid muunduda
Leitakse arvutustega läbilaskevõime Qo ja kui see jääb väiksemaks arvutuslikust vooluhulgast, siis tuleb suurendada kraavi sügavust või põhja laiust või mõlemat. 30. Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused, turba vajumine, veevool, pinnavee sissevool, põhjavesi, taimestik, meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel, ehitamisel, hooldusel. 31. Millised on deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsioone võib liigitada nende olemuse ja tekkekoha järgi järgmiselt: 1) voolusängi uhtumine: a) nõlval, b) kraavi põhjas; 2) pinnase voolamine: a) nõlva pinnal, b) nõlva jalamil, c) kogu nõlval; 3) nõlva libisemine; 4) turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid; 5) setete ladestumine; 6) voolusängi kinnikasvamine taimestikuga. 7) nõlva varisemine
laiuse suhe ei ole optimaalne. Märg perimeeter on suur ja hüdrauliline raadius väike. Sellest tuleb mudastumine ja täiskasvamine. 32)Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused; turba vajumine; veevool; pinnavee sissevool; põhjavesi; taimestik; meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel; ehitamisel; hooldusel. 33)Millised on kraavi deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsiooni põhiliigid on: 1.voolusängi uhtumine- seda põhjustab lubatava max. voolukiiruse ületamine. Nõlvade ülemine osa variseb ja selle tagajärjel kogu kraavisäng deformeerub 2.nõlva uhtumine pinna- ja sademeteveega- selle tagajärjel tekivad nõlvadesse nn. erosioonirennid. Nõlvadelt ära kantud erosiooniproduktid ladestuvad kraavi põhjas 3