"deformatiivsusega" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

kolmes Tallinnas asuvas korterelamus. 2.5.3.1 Välise visuaalse uuringu tulemused Sokli kõrgus maapinnast kõikus 5 cm kuni 180 cm-ni. Sokli kõrgus on vähenenud, kuna tänavapind ja maapind on aja jooksul inimtegevuse tõttu tõusnud. Soklite peamised puudused (% kõigist vaadeldud hoonetest):  niiskuskahjustused, 58 %;  vajumite erinevused, 32 %;  sokkel allpool maapinda, 8 %. Vajumite erinevuse tõttu tekkinud puudused olid enimlevinud Tartus (pinnases on kõrge deformatiivsusega turbakiht) ja Viljandis, kus kahjustatud olid vastavat 61 % ja 40 % hoonetest. Kõige levinumaks kahjustuste põhjuseks oli liigniiskus, mis avaldus 58%-l hoonetest (kooruvast värvist kuni hävinud krohvi, telliste ja paekivini). Sagedaimad sokli märgumise tõenäolised põhjused on antud Tabel 2.4-s. Vetikate olemasolu võib pidada pikemat aega niiske pinna indikaatoriks – nende kasvu täheldati 57%-l soklitest. Tabel 2.4 Sokli liigniiskuse allikad (% kõigist elamutest).