Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
kolmes Tallinnas asuvas korterelamus.
2.5.3.1 Välise visuaalse uuringu tulemused
Sokli kõrgus maapinnast kõikus 5 cm kuni 180 cm-ni. Sokli kõrgus on vähenenud, kuna
tänavapind ja maapind on aja jooksul inimtegevuse tõttu tõusnud.
Soklite peamised puudused (% kõigist vaadeldud hoonetest):
niiskuskahjustused, 58 %;
vajumite erinevused, 32 %;
sokkel allpool maapinda, 8 %.
Vajumite erinevuse tõttu tekkinud puudused olid enimlevinud Tartus (pinnases on kõrge
deformatiivsusega turbakiht) ja Viljandis, kus kahjustatud olid vastavat 61 % ja 40 %
hoonetest. Kõige levinumaks kahjustuste põhjuseks oli liigniiskus, mis avaldus 58%-l
hoonetest (kooruvast värvist kuni hävinud krohvi, telliste ja paekivini). Sagedaimad sokli
märgumise tõenäolised põhjused on antud Tabel 2.4-s. Vetikate olemasolu võib pidada
pikemat aega niiske pinna indikaatoriks – nende kasvu täheldati 57%-l soklitest.
Tabel 2.4 Sokli liigniiskuse allikad (% kõigist elamutest).