Eesti sotsiolektide seisund
mille puhul suur osa jooni on tegelikult ühised mitmele murdele. Praktiliselt on nt peaaegu
kõik murrakute erijooned eesti murretes tegelikult aktsendierinevused. Ja ka suurem osa
29
südaeesti murrete vahelisi jooni taandub tegelikult hääldusele. Grammatika on suuresti
samasugune (vt Pajusalu jt 2002).
Selline definitsioonivahe ei ole oluline ainult formaalselt vaid ka uurimisülesande
püstitamiseks. Kui me piirdume ainult sõnavaraga, siis jäämegi suure tõenäosusega uurima
isoleeritud sõnu. Kui aga võtame slängi laiemalt, siis saaksime keskenduda terviktekstide
analüüsile ja vaadata, millest need õieti koos seisavad.
Teisalt, slängi ei kasutata mitte alati, vaid kindlates situatsioonides. Seega on släng teiselt
poolt vaadates üks register või stiil