Õigusõpetus II kt konspekt
kui muudes seadustes, st väärteod on ainult osaliselt dotifitseeritud)
Väärteo jagunemine toimib põhimõttel, et kõik teod, mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda
reguleerivast seadusest (nt Liiklusseadusest), nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadustikus
sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole.
Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks.
Üldosa §-d 1 87 sisaldavad regulatiivseid ja definitsiivsed sätteid annab teo karistatavuse üldised
alused, sõnastatakse karistusõiguse üldpõhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused (nt süüteo
katse, põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest, ametiisiku mõiste jne).
Karistusseadustiku eriosa §-d 88 451 sisaldavad konkreetsete karistatavate tegude kirjeldusi ning
määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad, koosseisude määratlemine ja nende
sidumine karistustega.
Süüteo koosseisud
annaabi.ee 
