Tarbimissotsioloogia
näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline!) tundub klassidele iseomane,
valik. Samuti uusrikkad saavad ainult imiteerida ja alamklassid olla marginaalsed.
Alamklassid ei tarbi sellepärast nii, et neil on selline maitse, vaid sellepärast, et nad on
vaesemad.
Bourdieud on kritiseeritud ka sellepärast, et ta ei võta arvesse kultuurilisi eripärasid.
Michel Lamont (1992) on näidanud, et piirid hariduse, kosmopoliitsuse, rafineerituse jne
vahel on USAs palju nõrgemad ja vähem defineeritumad. Samal ajal on USAs teatav
anti-intellektuaalsed meeleolud, mis rühuvad võrdsusele, Prantsusmaal on on
materiaalse kultuuri piirangud tugevamad.
Lisaks sellele on Bourdieud kritiseeritud ka selle kaudu, et on näidatud, et maitse-
eelistuste mustrid erinevates tarbeesemete gruppides on erinevad. Ja ka gruppide sees
- muusika, toit - on erinevad (Peterson 1992, Van Eijck 2000). Ehk siis inimene soovib oma
kultuursust näidata just erinevates ,,kihtides" osteldes
annaabi.ee 
