Mõisteõpetus
3. Null-mõiste.
Null-mõiste (mitte: 0-mõiste!) on ebamäärase sisu ja piiritlemata mahuga
mõiste. Null-mõiste ei ole reeglina defineeritav, kuna peaaegu võimatu on leida
sellele klassitunnust. Sellised mõisted kuuluvad tavaliselt inimese psüühilist
seisundit iseloomustavate mõistete hulka (armastus, õnn, sõbralikkus,
seltsimehelikkus jt.). Teatavasti inimese tunded, emotsioonid on sedavõrd
individuaalse iseloomuga, et neid on pea võimatu verbaalselt edastada, sellest ka
defineerimisraskused.
Peale nimetatute esineb loogika seisukohalt tühimõisteid (null-mõiste
sünonüüm) ka teistes valdkondades, näiteks mõisted kodumaa, mateeria,olematu
olemus jne..
2.4. Defineerimine.
Defineerimine on loogiline menetlus, millega avatakse mõiste sisu tema
põhitunnuste kaudu. Mõiste sisu edastamiseks kasutatakse ka teisi mooduseid
(kirjeldus, iseloomustus, võrdlus jt.), kuid defineerimine on kõige täpsem
teoreetilises mõtlemises kasutatav formuleering.