Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
00
hommikul, kümme mures pereliiget ja mitte keegi ei räägi eesti keelt. Vana daam, kes jäi veoauto
alla, ja nüüd küsib, kas ta peab surema. Patsiendi purjus poeg, kes ajab abiandjad isa toast välja
laskevalmis püstoliga. 24-tunnine nullvahetus kiirabivalves. Viieteistaastase kogemusega vanem
kolleeg, kes tingimata soovib, et infarktiga patsient ise kiirabisõidukini kõnniks. Perearst, kes
tahab keelata oma ventrikulaarse fibrallatsiooniga patsiendi puhul defibrillaatori kasutamist ja
eelistab selle asemel kaltsiumiampulli. Häirekeskuse dispetšer, kes annab 30 minutit enne
vahetuse lõppu haige transpordi kaugsõidu korralduse ja rikub ära sõpradega ammu planeeritud
teatriskäigu. Kolm hulgitraumat, vaba kiirabiarsti pole, teistel kiirabisõidukitel kulub
kohalejõudmiseks veel kümme minutit.
Insaiderid teavad, et töö kiirabis võib olla erakordselt koormav. Suure ajalise surve juures tuleb