Linnukasvatus
TMA kuhjub rebus, mistõttu tekib kalahaisuga
muna. Pruunidel munejatel esineb see. Munad on ka kalamaitselised. Nende
munad ei haise, kui neile ei anta TMA-d sisaldavat sööta (nt rapsiseemned). Kesk-
Euroopas kasutatakse palju. 10% pruunidest munejatest esineb FMO3- geeni
defekt ja nende munad haisevad, kui rapsiseemneid anda. Olemas on geenitest,
mille abil saab tuvastada defektse geeni kandjaid. Aretusest on hakatud välja
jätma defektse geeni kandjaid, et saada FMO3 defektivabu pruune liine.
Rapsiseemnetes on nt sinapiin. Rapsiseemned on hea, kergesti seeditav
proteiiniallikas, esineb palju toorkiudu.
Kalaõlis on kõrge TMA tase. Lisaks tanniinid (linaseemnetest) ja glükosinolaadid
deaktiveerivad TMA oksüdaasi. Söödakulusid saab kokku hoida, kui kasutada
FMO3 defektivabu kanu.
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste
tootmise kiire kasvu soodustegurid
Suur sigivus
Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise