Magneesium
Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline
aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3.
Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel
1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga
aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria.
Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus
oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist),
mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis
organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja
dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud.
Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud
detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige