Nõiad
" Nii ma siis ütlesin, et mul kästi tappa oma lapsed, aga ma
tapsin selle asemel hobuse. Sellest polnud abi. Ma olin võtnud ka hostia ja seda rüvetanud.
Kui ma seda ütlesin, jätsid nad mu rahule..Armas laps, ära seda kirja kellelegi näita..., muidu
hakatakse mind piinama veel hullemini ja vangivahtidel võetakse pea maha...Hüvasti, sest su
isa Johannes Junius ei näe sind enam kunagi."
17. sajandi esimese poole nõiahüsteeria sünnitas mitmeid pentsikuid kaasnähtusi, muu hulgas
ka deemonihullusi nunnakloostrites, eriti 1611. aastal Aix-en-Provence´is,1630. aastal
Loudunis ja 1647. aastal Louviers`s. Nõidumisega mitte otseselt seonduvaina on need
juhtumid ometigi kõnekad näited selle kohta, kuivärd kogu ühiskonda oli haaranud nõiausu ja
Kuradi kummardamise paine ning mismoodi hirmunud ja sisendusele vastuvõtlikud inimesed
hakkasid teatud tingimustes varmalt uskuma oma osadusse Saatanaga.
Üks ehedamaid näited sellest on Louduni nunnade lugu, mille on teinud kurikuulsaks Aldous
annaabi.ee 
