Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
läheb oma teed. Evangelist jõuab neile järele ja mõlemad tänavad teda. Evangelist hoiatab Tühisuse laada eest, mis meeste
saabudes kihama lööb ja ostma keelitab. Laadalised küsivad, mida mehed ostma tulid tõtt, vastasid nad see jääb kõrvu
laada suurnikule, kes nad üle kuulab ja vangi pistab ning nende üle kohust mõistab, sest usub, et nad on hullud. Ustav
mõistetakse surma. Kristlane jätkab teed ja saab kaaslaseks Lootuse, kes oli neid protsessi ajal lohutanud. Deemas kutsub
Lootust ja Kristlast hõbedakaevandusse lihtsalt rikastuma, aga Kristlane jääb kindlaks ning ütleb mõlema nimel ära. Pärast
puhkamist jõuavad nad konarliku tee peale, mis nende meelekindluse proovile paneb ja paneb neid igatsema parema pinnase
järele Kõrvaline tee ahvatlebki mehi. Lihtsam tee viib hukatusse ja mehed kahetsevad, et nad kõrvale astusid. Tagasi õigele
teele saamiseks peavad uppumissurma trotsima korduvalt. Nad jõuavad Kahtluste lossi, kus nad läbi pekstakse