Õiguse filosoofia loengukonspekt
kindlat tunnetusteoreetilist alust. Kanti filosoofia on subjektivistlik, kartesiaanlikust kahtlusest
ja tunnetava subjekti võimalustest lähtuv, ent on siiski kindla teadmise poole püüdlev. Ennekõike
asus Kant kritiseerima "täiesti isoleeritud spekulatiivse mõistusliku tunnetuse" võimalusi tõe
avastamisel. Tolleaegne ratsionalism oli harjunud kogemusest juba täiesti mööda vaatama,
tegeledes vaid mõistete defineerimise, dedutseerimise ja süstematiseerimisega.
K. käsitles tunnetuse paratamatute elementidena nii meelelist kaemust kui ka mõistust
(aru).
Teadvuse ühtsus ise eeldab korrastatud kogemust, mida ühendavad üldkehtivad ja
paratamatud seadused. Sellega püüab ta vastata induktsioonialasele Hume'i skeptitsismile
(induktsiooniprobleem) ja subjektivismile põhjuslikkuse küsimuses. Lõpuks osutab Kant
juhtumitele, millal mõistuse piiriületavad taotlused tekitavad dogmaatilise metafüüsika.
annaabi.ee 
