Tammsaare ja Gailit elulugu
kaabakas, kes laenu annab, sest ega inimene muidu võtta saa, kui teine ei anna", [kihlveos]
,,sööb see, kes kaotas, sest teine sai võidu juba niikuinii", ,,kui oleme igavesed, miks peame
siis Jumalat ja ta ingleid uskuma, kas Jumal ja ta inglid, kes samuti on igavesed, ei võiks
natukegi ka meid uskuda") jõuame lõpuks juba niisuguste, küll veidrate ja loogiliselt valesti
ehitatud, oma kahemõttelisuses siiski kaudseltki mingit tõde tabavate deduktsioonideni: ,,Kus
oma suurmehi ära tuntakse [mõeldud on Eestit], seal järelikult puudub kultuur! Tuntakse
loomaliku instinktiga! Barbaritel on loomainstinkt tugev... Ka koer tunneb koera kohe!..
Meiegi, [venelased,] seni kui olime harimata, tundsime ikkagi veel oma, aga niipea kui hakkas
haridus, enam iseendid ei tunne, ei taha tunda" [= kultuurikadaklus]; ,,Mis on Puskini ja
Kristuse vahe? Eks mõlemad olnud luuletajad! Ainult Kristus laskis teisi kirjutada, ise ta
kirjutamist ei osanud"