V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ilukõnet.
See kestis väga kaua, kuid lõpposa oli see-eest suurepärane. Toome sellest ainult viimase
lause, millele juurde tuleb mõelda juba lõõtsutava magister Charmolue kähisev hääl ja
zestid:
«Ideo, Domni, coram stryga detnonstrata, crimine patente, intentione criminis existente, in
nomine sanctae ecclesiae Nostrae-Dominae Parisiensis, quae est in satsina habendi
omnimodam altam et bassam justitiam Ula hac intemerata Civitatis insula, tenore
praesentiurn declaramus nos requirere, primo, aliquandam pecuniarlam
306
indemnitatem; secundo, amendationem honofa-tjiiem ante portalium maximum Nostrae-
Dominae, ecclesiae eathedralis; tertio, sententiam in virtute cujus ista stryga cum sua
capella, sett in trivio vulgariter dicto dà Grève», sen in insula exeunle in luvio Sequanae,
juxta pointam jardini regalis, executatae sint!» 18
Ta pani mütsi jälle pähe ja võttis istet.
«Eheul» õhkas masendatud Gringoire, «bassa latinitas19!»
annaabi.ee 
